Koolitus Rumeenias: “Same boat”

Noorsootöötajate õpiränne on üheks programmi Euroopa Noored kandvaks ja arendavaks jõuks, sest selle kaudu juhitakse noorsootöö kvaliteeti. See toimub peamiselt läbi rahvusvahelise kogemustevahetuse ning noorsootöötajate täiendkoolituse, aga ka rahvusvaheliste võrgustike ja partnerlussuhete arengu toetamise. Noorsootöötajate õpirände kaudu edendatakse väga erinevaid tegevusvorme – alates diskussioonidest Euroopa noorsoopoliitika päevakorralistel teemadel ja lõpetades konkreetsete projektide teostuseks vajalike partnerlussuhete arendamisega.

Koolitusele tulid kokku 35 osalejat Ungarist, Armeeniast, Ukrainast, Azerbaijanist, Itaaliast, Lätist, Makedooniast ja Eestist. Osalejate seas oli nii noorsootöötajaid, vabatahtlikke, õpetajaid ja aktiviste. Koolituse eesmärk oli anda osalejatele võimalus vahetada kogemusi ning arutleda erinevatest olukordadest, mis on teistes riikides tekkinud vähemusgruppide rõhumise tõttu. Avatud Ühiskonna esindajatena osalesid Clen Malla, Violetta Mihhailova, Marcus Pilt ja Anna Sügijainen. 

Kokkuvõte: Violetta Mihhailova

Tere, olen Violetta!

Õpin Tallinna Teeninduskoolis kokkaks. Olen 17 aasat vana ja “Same Boat” oli minu teine projekt, kus võtsin osa. Kooli kõrvalt töötan kohvikus kokana ja  katsun maksimaalselt sisustada oma aega, sest nii on huvitavam elada. Osalen koolis toimuvates üritustes; võimalusel reisin, veedan aega sõpradega ja avastan maailma 🙂

Projekti teemaks oli migratsioon ja pagulased, seega meie põhiliseks ülesanneks oli arutleda ja saada aru, mis põhjustel inimesed rändavad välja oma koduriikidest. Kuna projelktidel on võetud kasutusele mitteformaalne õppimine, korraldasime meie konverentsruumis palju huvitavaid diskussioone, ettekandeid ja sammuti ka mänge. Projektil osalevad riigid tutvustasin enda riigis migratsioone liike ja pagulastega seotuid probleeme. Iga hommik, kell 9, algas konverentsruumis. Seal meile tutvustati tänase päevakava ja grupitöid ja uuringuid, millega tegeleme sel päeval. Oli väga palju jalutuskäike ja õus toimetamist, mis andis võimalust nautida ilma ja avastada Rumeeniat. Külastasime kahte muuseumit; käisime suuremas linnas, kus tutvusime Rumeenias esinevate vähemustega ning vabal ajal saime ringi vaadata ja jalutada. Üks õhtu käisime kõik koos väljas söömas ja karaoke laulmas. Muidu oli iga õhtu pärast õhtusööki vaba.

Oli vägab positiivne ja sõbralik atmosfäär. Kunagi pole kohanud nii palju toredaid ja huvitavaid inimesi ühe korraga. Sain tuttavaks paljude rahvuskultuuridega, kellega pole varem kohanud. Sain teada, mis probleemid esinevad nendes riikides seoses pagulastega ja migratsiooniga. Kuna olime reisikaaslastega varasemalt tuttavad, oli kohe tore ja kodune atmosfäär. Teistes riikidest osalejad olid veelgi toredamad inimesed, kellega oli nii lõbus kui ka huvitav.

Palju uut infot teemadest, milles ma ei olnud nii tugev. Tahe veel osleda projektides ja külastada mõningaid riike, kust leidsin sõpru. Kindlasti soovitan sellist kogemust kõikidele lähedastele, sest sellised üritused võimaldavad näha maailma, tutvuda uute inimestega, muutuda tolerantsemaks ja empaatsemaks teiste inimeste suhtes.

Kokkuvõte: Marcus Pilt

Minu nimi on Marcus Pilt, vanuseks on 18. Olen elanud terve oma elu Tallinnas, Mustamäel. Õppisin ennem Tallinna Tehnikagümnaasiumis, peale 9. klassi läksin Tallinna Teeninduskooli, õppima kokaks. Mulle meeldib tegeleda rohkem muusikaga, eriti laulmisega, kui kokandusega. Lisaks mulle meeldib käia metsades ja parkides jalutamas, sõpradega suhelda ja olla nendega kellegi juures. Ma olen hooliv, enamust ajast aus, optimistlik, sõbralik. Ja kui on probleeme sõbral, siis proovin aidata teda nii nagu ma suudan ja saan. Mulle on alati meeldinud klassikaline muusika lisaks sellele ka klaver. Proovisin 2016 õppida klaverit, aga sellest ei tulnud midagi suurt välja, sest mul oli palju teisi plaane. Nüüd on hakkanud jälle meeldima klaveri mängimine.

Projekti vältel tegelesime immigratsiooniga ja pagulastega ning kuidas aidata neid. Ehk siis kuidas leida neile tööd, elamiseks koht, õppimiseks koht. Päevad nägid välja lihtsad ja arusaadavad, kuigi tehti jooksvaid muudatusi ettenähtud programmis. Oli siis sellised päevad, et peale hommikusööki hakkas see trall pihta, kusagil kella 9.00 paiku, kuni kella 21.00-ni. Aga iga päev oli erinev, mõnikord käisime muuseumitess, teine kord tegime grupid ja käisime linna peal küsitlemas ja tutvumas Rumeenias elavate kohalikutega. Oli ka veel lõuna- ja õhtusöök, väiksed pausid. Vaba aega oli minu arust piisavalt, sest peale õhtusööki olid enamus inimesed ööni ikka üleval. Mina ja mu klassivend olime tavaliselt viimased, kes läksid magama hotellis, sest me suhtlesime teiste osalejatega ja kõik rääkisime, kuidas asjad toimuvad enda riigis. Et ühe sõnaga oli meil lõbus.

Mulle jättis projekt päris hea tunde, sest mulle meeldis kuulata kuidas on immigratsioon teistes riikides. Sest Eestis nagu poleks sellist probleemi ja see teema hakkas mind üha rohkem huvitama. Teised osalejad olid huvitavad, naljakad, vaimukad, eeskujulikud. Ma oleks soovinud rohkem veeta nendega aega ja tutvuda nende riigiga ja keelega. Projekti teema osas sain küll targemaks ja see laiendas mu silmaringi, aga kui palju, seda ma ei oska öelda. Teiste kultuuride ja rahvuste traditsioonide osas sain küll targemaks, seda saan kindlasti öelda. Sest ma austasin teisi osalejaid ja ka nende riike. Ja peale seda projekti olen jätnud endale ülesandeks minna teistesse riikidesse.

Teised osalejad olid ülimalt meeldivad ja armsad. Rahvuskaaslastega sain enamus ajast hakkama, kuigi tekkis vahepeal tülid, aga nendest sai pärast naljadeks. Me ei leidnud sellel mõtet, et koguaeg tülitseda, aga kahe inimese vahel jäi küll selline mulje, et tülitsemine ja vaidlemine on väga hea. Kokkuvõttes oli mul ülimõnus olla ja see oli minu jaoks esimene kord, kui käisin projektil, et oli ka huvitav.

Ma ei usu, et see projekt hakkab mõjutama minu otsuseid tulevikus, aga andis mingisuguse sissejuhatuse ja andis ka veel natukene kogemust. Kogemus, mis võib elu jooksul kasuks tulla või kui lähen teistsugusele projektile, kus on ka teemaks immigratsioon, siis on juba mul mingisugune kogemus olemas. Muidugi soovitaksin seda sõbrale, tuttavatele ja pereliikmetele, sest projektil olles saad teada milline olukord on teistes riikides. Kultuuri tutvustamine aitab sul laiendada silmaringi. See annab ka kogemuse, mida sa saad tuletada meelde või kasutada mingis olukorras.

Ma soovin tänada neid inimesi, kellega sain tuttavaks Rumeenias. Nad olid väga lahedad, sõbralikud, naljakad ja targad. Nad aitasid mul aru saada asjadest, millest ma varem polnud aru saanud. Lisaks ka veel rahvuskaaslastele, et olid rõõmsad, lõbusad ja hoolivad. Ilma nendeta poleks ma sattunud Rumeeniasse.

Kokkuvõte: Anna Sügijainen

Minu nimi on Anna ja ma olen 17 aastat vana. Ma elan Tallinnas ja õpin gümnaasiumis (TMHG) 11 klassis. Vabal ajal ma töötan kohvikus klienditeenindajana. Mulle meeldib kõik, mis on seotud kirjandusega ja ka ujumine. Ma olen päris aktiivne, seltskondlik ja teadushimuline ning olen huvitatud uute inimestega suhtlemises ja üldse uute asjade avastamises.

Projekti jooksul me tegelesime migratsiooni ja pagulaste küsimustega. Iga päev meil toimusid kokkutulekud, kus me arutlesime sellest, milline olukord on teistes riikides ja kuidas võib seda parendama. Tihti jagasime rühmadeks ja tegime esitlusi, mida pärast näitasime üksteisele. Iga päev kõik osalejad kogunesid kokku vähemalt 2 korda. Ōhtuni meil toimusid õppused ja igal õhtul meile pakuti mingi meelelahutus või me valisime ise, kuidas veeta oma aega. Päeva jooksul meil ka toimusid vahed, mis olid ka vabad. Toimusid väljasõidud ja üks neist oli teise linna (Sibiu). Me külastasime erinevaid muuseumeid ja migratsioonikontorit.

Projekt jättis mulle positiivseid emotsiooni, häid meenutusi ja tunde, et ma veetsin aega kasuga. Mis oli Sinu kõige suurem õpimoment projekti vältel oli saada teada migratsiooni olukorda teistes riikides ja kuidas võib aidata migranti kohaneda. Kõige huvitavam oli suhtlemine osalejatega teistest riikidest. Sain palju teada nende kultuuri kohta. Kõik osalejad olid sõbralikud ja vastutulelikud ja sellepärast üldseisund oli mõnus ja positiivne. Minu rahvuskaaslased olid inimesed, kellega ma hea meelega ja tihedalt veetsime aega kogu projekti jooksul.

Selle projekti kõike suurem mõju minu jaoks on see, et mul tekkis suur soov osaleda projektides tulevikus ja arendama rahvusvaheliseid suhteid. Ma kindlasti soovitaksin projekti osalemist, kuna see laiendab silmaringet ja annab tõuke muuta meie maailma paremaks.

Leave a Reply