Avatud Ühiskonna noortevahetus: “Populism – threat to our democracy?”

Avatud Ühiskonna noortevahetuse esimene päev sai hoo sisse Tallinna Tehnikaülikoolis! 

noortevahetusse on kokku kaasatud 80 osalejat Eestist, Kreekast, Leedust, Makedooniast, Bulgaariast, Hollandist, Sloveeniast, Küproselt, Portugalist ja Itaaliast. Noortevahetuse teemafookus on populismi levik Euroopas.

Noortevahetuse korraldamine on inspireeritud kohaliku tasandi demokraatlike protsesside ning sotsiaalmeedia vahelistest seostest ning nendest seostest tingitud aruteludest.

Olukorras, mille puhul sotsiaalmeedia muutus valimisprotsessi oluliseks osaks, ilmnes, et sotsiaalmeedia sisu tarbimisel on tihti märgata analüüsi, sh kriitilise suunitluse, puudumist. See omakorda soodustab vale informatsiooni levimist ning seeläbi ka erinevate ohtude suurenemist meie ühiskonnas tervikuna. Arvestades omakorda asjaolu, et sotsiaalmeedias on suures mahus peaaegu iga tarbija ka mõnel viisil sisu tootja, avaldub ülaltoodud probleemi puhul veel ka teine külg – vastutustundetus (kriitilisuse puudumine) sisu tootmisel.

Projekti laiem eesmärk on noorte aktiivsuse tõstmine Euroopa demokraatlikus elus, kultuuridevahelise dialoogi edendamine ja noorte konkurentsivõime suurendamine. Teemakäsitluse oluliseim osa on (sotsiaal)meedias leviv negativism/populism ning demokraatlikus elus mitte osalemine.

noortevahetus eesmärk on täidetud kui projekti lõppedes tähtsustavad noored rohkem valimissüsteemi ja oskavad kriitilisemalt ning vastutustundlikumalt käituda internetis nii enda kui ka teiste heaolu huvides.

Avatud Ühiskonna noortevahetus teine päev möödus muistse Hansalinnaga tutvudes! 

Päeva esimene pool toimus Tallinna vanalinnas – MTÜ Tallinn Calling viis meid ekskursioonile. Jalutuskäik müstilises vanalinnas hõlmas endas erinevaid müüte, keskaegseid legende ja parimaid õõvastavaid lugusid möödunud aegadest. Ekskursiooni käigus kohtusid nii rahutud vaimud kui ka Tallinna vaimustavalt rikas ajalugu!

Päeva teine pool koosnes linnamängust ning geopeituse mängimisest. Geopeitus on värskes õhus mängitav rahvusvaheline mäng, mis viib inimese tihtipeale senikäimata kohtadesse, mitmete vaatamisväärsuste juurde või muidu looduskaunitesse paikadesse. Geopeituse eesmärk on ülesse leida peidetud füüsiline konteiner mis sisaldab endas aaret.

Linnamängu raames pidid osalejad tutvuma Tallinna ajalooga ning uurima välja erinevaid fakte, et leida sihtpunkt. Linnamängu sügavam eesmärk oli teha sissejuhatus meie projekti temaatikasse – populismi.

Marsruut oli valitud selliselt, et osalejad pidid uurima erinevaid sotsiaalseid valdkondi, mis tekitavad ühiskonnas konflikte ning mida suuresti kasutatakse ära populistlike liikumiste poolt.

Kalamajas tutvuti näiteks gentrifikatsiooniga – linnalise keskkonna uuenemisega, mis toimub, kui jõukamad keskklassi elanikud kolivad allakäinud piirkondadesse, tõrjudes välja sealseid alamklassi elanikke.

Teisest küljest olid Pagari tänava KGB vangikongideni jõudmiseks vaja uurida Nõukogude liidu struktuuri ja lagunemise kohta.

Tänase päeva ametlik pool lõppes osalejate ühise kohtumisega mille raames analüüsiti päeval toimunut ning esimesi muljeid Avatud Ühiskonna suvekooli kohta.

Õhtul on noortevahetus osalejad tutvumas Tallinna ööeluga.

Avatud Ühiskonna noortevahetus kolmas päev viis meid Kakerdaja rappa ning Võtikmetsa Käsitöömajja! 🌏

Päeva esimene pool viis meid Kõrvemaa kõige maagilisemasse rabasse – kohta kus tsivilisatsiooni ei ole ja andmeside ei tööta. Hommikul kasutati võimalust rännata nelja kilomeetri pikkusel laudteel, mis tipnes Hiiesaare soosaarel, kus arvatavalt on muistne pelgu- ja ohvripaik. Hiljem külastati Valgehobusemäe vaatetorni.

Päeva esimese poole eesmärk oli saada veel paremini teineteisega tuttavaks ning luua positiivsemat õhkkonda. Osalejate jaoks märkamatult jõudis arutelu populismini. Teemafookuses olid Eesti metsad, rabad, turvas, põlevkivi kasutamine ja tselluloositehase kavandamine. Võrreldi erinevate riikide loodusressursse ja arutleti kuidas populistlikud liikumised rõhuvad inimeste emotsioonidele läbi isiklike teemade. Diskursuse tulemusena jõuti konsensusele, et ka kõikides riikides kasutatakse keskkonnatundlikkust ära valimiskampaaniates.

Päeva teine pool möödus Kose vallas, Võtikmetsa Käsitöömajas. Võtikmetsas oli võimalik tutvuda eheda Eesti kultuuriga. Toimus mitmeid töötube, millest kõige meeldejäävam oli martsipanist suveniiride valmistamine. Esimest korda õnnestus ka mõnel naisterahval käia saunas ning meesterahval puid lõhkuda.

Võtikmetsas jätkasime draamamängudega. Demokraatlikest printsiipidest lähtudes otsustasime korraldada valimised, et selgitada välja linnamängu võitjad. Gruppidel oli vaja moodustada võimalikult populistlik teatritükk, et veenda teisi selles miks just nende võistkond oleks pidanud mängu võitma. Kõik võistkonnad pidid kingituse lunastamiseks vastama mitmetele poliitikaga seonduvatele küsimustele. Peale teatrietendust õppisime Türgi-Küprose rahvustantsu syrtos’t. Mitmed osalejad paitasid meie kõrvu ka klaverimuusikaga.

Meeleolukas päev lõppes kultuuriõhtu korraldamisega. Bulgaarial, Itaalial ja Portugalil õnnestus demonstreerida oma rahvustantse, traditsioonilisi toite, maitsvaid jooke ning rääkida põgusalt oma kodumaast huvitavaid fakte ja mõtteid.

Avatud Ühiskonna noortevahetus neljas päev möödus simulatsioonide ja töötubade saatel! 

Päeva suurem fookus oli teadlikult lahti mõtestada populismi olemus ning selle isiklikule tasandile toomine.

Hoolimata sellest, et ei ole olemas ametlikku ega üheselt mõistetavat definitsiooni populismi kirjeldamiseks, on siiski meie projekti kontekstis vajalik luua ühine kontseptsioon sellest, mis meie jaoks on populism. Tegemist on keeruka poliitilise ideoloogiaga, mis erinevates riikides väljendusvormi poolest muutub ja selle tõttu ei saa seda kõike kokku võtta ühe sõnaga.

Projekti käigus täheldasid osalejad ülesse populismi karakteristika. Karakteristika koosneb kõikidest tunnustest mis võivad vihjata populistlikule liikumisele. Mainitud punktidele tuginedes defineerime me populismi olemust.

Päeva teist poolt saatis koalitsioonisimulatsioon. Õppemängu eesmärk oli valmistada noori ette olema piisavalt kriitilised ja teadlikud valijad ning demokraatiaprotsessides osalejad. Moodustati kolm suurt gruppi. Iga grupp oli kui üks valimisliit ühes kohalikus omavalitsuses. Vaadati üle oma valimisprogramm, eelarve paika pandud ja valitud välja kolm olulisemat lubadust, mida soovitakse kodupiirkonnas muuta, algasid läbirääkimised. Oluline oli jõuda lõpuks kokkuleppele olulisemates muudatustes ning sõlmida koalitsioonilepe.

Simulatsioon lõppes positiivselt, sest koalitsioonilepe sõlmiti. Ent ometi, osalejatel oli võimalik ennast asetada poliitiku kingadesse ning mõista, et teekond rahuldava tulemuseni ei pruugi alati olla meeldiv ning selle tõttu proovitaksegi kasutada populismi, et pöörata fookus vähem olulistele teemadele.

Avatud Ühiskonna noortevahetus viiendal päeval tutvuti teiste kultuuridega ja süveniti jätkuvalt populismi! 

Päeva esimene väljakutse oli mõtestada miks ühiskond on vastuvõtlik populistlikele ilmingutele. Varasemate töötubade raames oleme õppinud ära tundma populistlike liikumisi ja nende varjatud vorme. Poliitik võib minna libedale teele ning vassida, kuid suurem küsimus seisneb selles miks miljonid inimesed jätkuvalt seda usuvad?

Meie kirja pandud mõtetega on võimalik tutvuda peale suvekooli lõppemist, mil kõik meie mõtted on täheldatud populismi käsiraamatusse.

Päeva teises pooles toimus eneseanalüüs ja mõttetalgud teemal: “Mina ja Sotsiaalmeedia”. Sloveenia noorte eesmärk oli kannustada teisi analüüsima enda sotsiaalmeedia käitumist ning võrdlema seda poliitikute käitumisega. Hiljem oli vaja osalejatel moodustada rühmad ning luua tavaliste inimeste ning poliitikute vaheline rollimäng. Poliitikute ülesanne oli tuua näitemängu ajal välja võimalikult palju populismi karakteristikat. Tavaliste inimeste ülesanne oli kujutada just seda, millised ühiskondlikud stigmad ning suhtumised muudavad inimese populismile haavatavaks.

Õhtu lõppes Eesti, Portugali, Sloveenia ja Itaalia kultuuriõhtuga. Kultuuriõhtu käigus oli osalejatel võimalik tutvustada oma kodumaa kultuuri ning traditsioone. Täpselt nagu eelmisel kultuuriõhtul, oli ka sellel korral kaasatud kohalik kogukond. Kultuuriõhtu toimus Tallinnas, Linnahalli katusel. Meie tegevuste, toitude ja jookidega olid oodatud kohtuma kõik kohalikud inimesed. Kultuuriõhtut väisas kokku 150 inimest.

Avatud Ühiskonna noortevahetus kuuendal päeval oli osalejatel võimalik tutvuda Eesti demokraatia erinevate sammastega! 🌏

Hommikul siirdus noortevahetus Tallinna Komandandimaja tööga tutvuma. Hetkel asuvad hoones riigi valimisteenistus, Vabariigi Valimiskomisjon ja Erakondade rahastamise järelevalve komisjon. Komandandimajas toimus Noorte Sotsiaaldemokraatide poolt korraldatud loeng, mille eestvedajaks oli Välisministri nõunik Madis Roodla. Tegemist oli avatud üritusega kuhu oli võimalik tulla kõikidel huvilistel. Kokku oli üritusele kohale tulnud pea 100 inimest.

Komandandimajas korraldatud loengu raames arutleti populismi eksistentsist erinevatel poliitilistel telgedel – paremal, vasakul ja tsentris. Hiljem toimus ka vastava sisuline Kahoot’i mäng, milles korrati üle kõik eelnevalt kogutud teadmised.

Hiljem toimus ekskursioon Riigikogus. Giid tutvustas osalejatele Eesti Vabariigi demokraatliku süsteemi, hoone arhitektuuri ja ajalugu ning meie parlamendi iseärasusi.

Päev lõppes Tallinna Teeninduskooli hosteli köögis, milles Itaalia osalejate initsiatiivil korraldati pasta valmistamise võistlus. Ühisköögi kasutamise võimalus oli osalejatele kasulik, sest ühine kokkamine aitas väga hästi kaasa sotsialiseerumisele.

Avatud Ühiskonna noortevahetus seitsmendal päeval oli osalejatel võimalik lahendada erinevaid kaasusi ning Eesti muusikat! 

Päeva esimene pool möödus erinevate kaasuste lahendamise lainel, mille Bulgaaria noored olid välja töötanud. Teooria ei ole palju väärt kui sellega ei kaasne praktiline arusaam. Analüüsiti maailma muutvaid sündmusi ning otsustati kas populism mängis rolli olukorra eskaleerumisel.

Esimene grupp analüüsis töötoa raames istuva Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trump’i poliitkampaaniat ning võrdles seda Hillary Clintoni omaga. Teise grupi ülesanne oli mõtestada Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğani tegevust presidendina ning kuidas on mõjutanud tema positsiooni Türgis toimunud riigipöördekatse. Kolmanda grupi ülesanne oli analüüsida Brexiti referendumit ning sellega kaasnevaid positiivseid ning negatiivseid tegureid. Neljanda grupi ülesanne oli analüüsida Prantsusmaa presidendivalimiste kampaaniat ning Marine Le Pen’i ning Emmanuel Macron’i võtteid.

Esimese kolme grupi ülesanne oli analüüsida olukordi, milles teostus kukkus välja positiivselt. Neljanda grupi ülesanne oli kõige keerulisem, sest vajalik oli analüüsida milline oli ühiskondlik erinevus ja miks Marine Le Pen edu ei saavutanud, hoolimata sellest, et tema kampaania oli edukam kui Donald Trump’i oma – miks üks lähenemine Ameerika Ühendriikides toimis, kuid Prantsusmaal mitte?

Peale esimese osa lõppemist toimus Itaalia noorte poolt välja pakutud lühi-töötuba. Tegevuse eesmärk oli kuulata gruppides mitut laulu ning analüüsida nende sisu. Kõige menukamaks pop-lauluks kujunes “Pink – What about us?”. Kõikidele tundus, et tegemist on armastuslauluga, kuid sõnad tekitasid vastakaid arvamusi – kas hoopis lauldakse poliitikast ja populismist?

Hiljem koostasid noored ise uutes gruppides laulud, mis sisaldasid endas peidetud sõnumeid.

Päeva teises pooles toimus arutelu noorte radikaliseerumise teemal. Populistlikud liikumised tekitavad ühiskondlikke lõhesi, mis tihtipeale tuginevad inimeste tundlikele emotsioonidele ja see toob kaasa vihakõne või isegi vihakuriteod. Järeldusena leiti, et suurendades inimeste teadlikkust populismist, väheneb ka selle ohvrite arv ning leevendust leiab ka noorte radikaliseerumise probleem.

Õnnelikul kombel oli võimalik jätkata muusikalainel ning tutvustada osalejatele Eesti muusikat, sest avanes võimalus kuulata segakoori Vox Populi esitust Tallinna Teeninduskooli aulas.

Avatud Ühiskonna noortevahetus kaheksanda päeva eesmärk oli tunnetada demokraatia olulisust osalejate elus ning mõista millisel määral osalejad väärtustavad oma õigust rääkida kaasa nende elu puudutavates otsustes! 

Päeva esimese poole läbiviimise eest vastutas Portugali grupp. Töötoa eesmärk oli koomiksina kujutada noorte osalust ning ühe hääle tähtsust. Jõuti arusaamale, et mida varasemalt kaasatakse noor demokraatlikku otsustusprotsessi, seda altimalt on ta nõus tulevikus aktiivselt osalema. Näidetena toodi välja nii õpilasesinduste valimine kui ka valimisea langetamine. Mõisteti, et madala valimisaktiivsuse tõttu tekibki võimalus, et valituks osutuvad demokraatiale ohtlikud isikud ning kuna valijaid on vähe, võibki saatuslikuks osutuda mõni üksik hääl. Koomiksi loomisel jõudsid kõikide riikide esindajad arvamusele, et kohalikul tasandil võib üks valimisealine perekond muuta valituks osutunud inimeste koosseisu.

Päeva teine pool möödus IKT vahenditega tutvudes. Eesti grupp tutvustas teistele osalejatele erinevaid tehnoloogilisi lahendusi ja võimalusi kuidas analüüsida tekstide ja allikate usaldusväärsust. Töötoa tulemusena on osalejatel nüüdseks teada kuidas kergelt tuvastada erinevaid valeväiteid või kallutatud nägemust.

Päev lõppes Vabaduse Väljakul koos UEFA Superkarika finaalmängu ühisvaatamisega.

Avatud Ühiskonna noortevahetus viimase päeva eesmärk oli koguda kokku kõik emotsioonid, mõtted ja tunded ning teha üks suur kokkuvõte! 🌏

Hommikut alustati ametliku Youthpassi tseremooniaga. Õppimine toimub noorteprojektides veidi teistmoodi kui koolis, kuid peab sellest hoolimata olema planeeritud, mõtestatud ja ka teadvustatud. Selle tõttu kasutasime Noortepassi, et noortel oleks võimalik dokumenteerida noortevahetus jooksul õpitut.

Hiljem järgnes sellele ajurünnak mille eesmärk oli koguda kokku kõik mõtted kuidas peaks jätkama peale projekti lõppemist. Projekti ajal loodud mõtted koondatakse kokku ühisesse raamatusse. Lisaks sellele loome projekti tutvustava video ning võimaluse korral loome kodulehekülje. Ühtlasi kavatsetakse kajastada üritust meedias.

Päeva lõpetasime final evaluation’iga. Selleks, et järgmiste projektide vältel langetada paremaid ning targemaid valikuid, on vaja koguda osalejate sisend ning seda analüüsida.

Kokkuvõtlikult saame öelda, et projekti vältel oli esindatud sooline tasakaal – 51,4% osalejatest olid mehed, 48,6% osalejatest olid naised.

Grupijuhid olid väga kogenenud Erasmus+ valdkonnas, ent noorte jaoks oli tegemist uue kogemusega – 87,2% osalejatest oli esimest korda Erasmus+ projektil. Bulgaaria grupijuhi jaoks oli tegemist lausa 101. projektiga.

Osalejatest 82% mõistsid täielikult projekti eesmärki ning 18% peaaegu täielikult – osaliselt ja üldse mitte mõistvaid osalejaid ei olnud.

Küsimustikus uurisime noorte arvamust nende osaluse kohta erinevatest tegevustes – 51,4% hindasid oma osalust väga intensiivseks, 31,4% hindasid oma osalust intensiivseks ning 22,8% üsna intensiivseks. Osalust väikeseks või olematuks ei hinnanud ükski osaleja.

Osalejatest 85,7% leidsid, et tegevused olid nende jaoks väga kasulikud ning nad õppisid palju uut. Osalejatest 14,3% leidsid, et tegevused olid nende jaoks kasulikud ja nad ammutasid uut informatsiooni. Osalejaid, kelle jaoks ei omanud tegevused suurt mõju või üldse mitte mõju, puudusid.

Uurisime osalejate käest kui motiveeritud nad olid erinevates tegevustes. Neist 71,4% olid seisukohal, et kõik tegevused olid väga motiveerivad, ent 26,4% leidsid, et enamus tegevustest olid väga motiveerivad. 2,2% osalejatest arvas, et mõned tegevused olid väga motiveerivad – õnneks neid, kelle jaoks ei olnud ükski tegevus motiveeriv, ei olnud.

Osalejate käest uuriti kas nende jaoks oli ettevalmistust ja toetust piisavalt enne projekti. 67,1% arvasid, et nendeni jõudis piisavalt palju toetust. 32,9% leidsid, et neil oli võimalus saada osaliselt toetust vahetult enne projekti ja 10% arvasid, et nendeni ei jõudnud üldse toetust. Osalejad hindasid, et saatvad organisatsioonid oleksid saanud rohkem osalejaid toetada läbi ettevalmistavate kohtumiste korraldamise, ent mõisteti protsessi keerukust kui osalejad elavad riigi erinevates osades ning on vähesemate võimalustega.

Tervelt 36 osalejat arvasid, et nad soovivad kindlasti osaleda tulevikus sarnastes projektides. Kuus osalejat arvasid, et nad tõenäoliselt osalevad uuesti analoogses projektis. Inimesi, kes tõenäoliselt ei osale või kindlasti osaleda ei soovi, ei olnud.

Kõige väärtuslikumaks uueks teadmiseks peeti võõrkeele paremat oskamist. Ühtlasi toodi välja teiste partnerriikide kohta õppimine ning oskus kuidas õppida. Pea kõik osalejad leidsid, et tegevused olid organiseeritud hästi ning informatsiooni edastati neile selgesti.

Kõige positiivsemate mälestustena toodi välja Riigikogu ja raba külastamine ning kultuuriõhtud Võtikmetsas ja Linnahallis. Negatiivsete aspektide osas toodi välja, et kohalikud olid võõramaalaste suhtes rassistlikud, ilm oli halb ning vaba aega oleks võinud olla rohkem, et Tallinnaga tutvuda.

Vahetult enne projekti kaardistasime osalejate ootused, hirmud ja lootused. Mitmed osalejad nentisid, et nende suurim hirm oli ennast võõrkeeles väljendada. Ühtlasi oli hirm ootamatute majutustingimuste ning toidu osas. Lisaks sellele kardeti liiga keerulist projekti temaatikat – populismi. Ootuste ja lootuste osas toodi välja, et suurim soov oli õppida rohkem teiste kultuuride kohta ja leida uusi sõpru. Samuti sooviti rohkem teada saada populismi kohta ning kuidas seda efektiivselt tuvastada. Väga paljud osalejad leidsid, et projekt kummutas nende eelarvamusi ning lükkas ümber väljakujunenud stereotüüpe.

Kõikide osalejate hinnangul on nad nüüdseks paremini teadlikud erinevatest populistlikest platvormidest ja liikumistest, ajaloost ning ideoloogiast suuremas plaanis. Rohkem kui pooltel osalejatel ei olnud enne projekti algust suurt aimu millega on populismi puhul tegemist. Lisaks sellele on kõik osalejad õppinud midagi uut Erasmus+ programmi kohta.

Osalejatest 77,1% arvavad, et populism on oht meie demokraatlikule süsteemile ja selle väärtustele. Osalejatest 22,9% leiavad, et populsim võib olla teatud määral ohtlik demokraatiale. Ükski osalejatest ei arvanud, et populism ei kujuta ohtu demokraatiale. Osalejatest 77,2% osalejatest leiavad, et projekt on mõjutanud või kallutanud nende arusaama poliitikast, 22,9% usuvad seda osaliselt ning mõjutamata ei jäänud ükski osaleja.

Osalejatest valdav enamus hindavad projekti kvaliteeti väga heaks ning usuvad, et see täitis enda eesmärki. Ühtlasi usuvad enamus, et nad jätkavad suhtelmist uute sõpradega. Kõik osalejad kavatsevad soovitada Erasmus+ programmi oma sõbrale, tuttavale või lähedasele. Vastajatest 56,3% oleksid huvitatud ise projekti korraldamisest.

Kokkuvõtlikult saame öelda, et osalejad jäid väga rahule projekti temaatikaga ning korraldusliku poolega. noortevahetusga suutsime muuta osalejate mõttemaailma poliitika ja populismi suhtes, mille tõttu on nad tõenäoliselt rohkem tulevikus otsustusprotsessidesse kaasatud.

Leave a Reply