22.04.2018 – 30.04.2018 toimus Itaalias, Novolis, koolitus nimega: “Rights now!”
Noorsootöötajate õpiränne on üheks programmi Euroopa Noored kandvaks ja arendavaks jõuks, sest selle kaudu juhitakse noorsootöö kvaliteeti. See toimub peamiselt läbi rahvusvahelise kogemustevahetuse ning noorsootöötajate täiendkoolituse, aga ka rahvusvaheliste võrgustike ja partnerlussuhete arengu toetamise. Noorsootöötajate õpirände kaudu edendatakse väga erinevaid tegevusvorme – alates diskussioonidest Euroopa noorsoopoliitika päevakorralistel teemadel ja lõpetades konkreetsete projektide teostuseks vajalike partnerlussuhete arendamisega.
Koolitusele tulid kokku 27 osalejat Bulgaariast, Horvaatiast, Kreekast, Itaaliast, Maltast, Hispaaniast, Rumeeniast, Sloveeniast ja Eestist. Osalejate seas oli nii noorsootöötajaid, vabatahtlikke, õpetajaid ja aktiviste. Koolituse eesmärk oli anda osalejatele võimalus vahetada kogemusi ning arutleda erinevatest olukordadest, mis on teistes riikides tekkinud vähemusgruppide rõhumise tõttu. Avatud Ühiskonna esindajatena osalesid Laura Vilbiks, Raul Toomi ja Kairiin Sumin. Koolituse pilte on võimalik vaadata siit.
Intervjuu Laura Vilbiksiga
Palun tutvusta ennast lühidalt.
Olen Laura ja elan Tallinnas, lõpetan keskkooli. Tegelen vabatahtliku tööga mitmetes MTÜdes, seahulgas olen ka LGBT-õiguste aktivist. Huvitun arengutest poliitikas ja kultuuris ning õpin erinevaid keeli.
Mis oli projekti temaatika ja eesmärk?
Tegelesime LGBT-inimeste vastase diskrimineerimisega ja sellest tulenevate puudujääkidega liikmesriikide seadusandluses. Arutasime probleemi laiemalt, kaasates ka teiste vähemuste probleeme. Tegemist oli mitteformaalse haridusega, ehk lahendasime asju mängude ja diskussioonide kaudu.
Millised nägid välja Teie päevad?
Päev oli jagatud kaheks osaks – tegevused enne ja pärast lõunat. Pärast lõunat oli kahetunnine siesta, millega jõudis täitsa ära harjuda. Esimesed paar päeva olid keskendunud team-buildingule, tegime palju mänge ja õppisime teineteist tundma. Siis hakkasime teemakohasemaid tegevusi tegema ning viimasel päeval koostasime bookleti, kust leiab erinevaid tegevusi, mida organisatsioonid saaksid kasutada, ning ka osalenud riikide olukorra kirjelduse. Käisime vabal ajal Novoli peal ringi ning osad käisid ka lähedal Lecce linnas. Lisaks mängisime õhtuti lauamänge, tutvusime ja vestlesime. Ühel õhtul oli ka tore interkultuurne õhtu, kus saime eri riikide toitu maitsta.
Millise tunde ja emotsiooni jättis projekti Sinule?
Mulle jättis projekt väga positiivse emotsiooni ning jään mitmete riikide osalejaid igatsema. Saime päris headeks sõpradeks ning on hea omada kontakte välismaistest organisatsioonidest.
Mis oli Sinu kõige suurem õpimoment projekti vältel? Mille osas said targemaks?
Kuna olen teemas juba sees, siis uusi teadmisi selles osas eriti ei saanud. Minu jaoks oli see veidi liiga familiaarne, olen harjunud suurema produktiivsusega ja akadeemilisema keskkonnaga. Aga harjusin ka sellise formaadiga ära ja üldsegi ei kahetse sinna minekut. Sain targemaks teiste riikide praktikate osas ning kõige kasulikum oli viimane päev, kus koostasime teadlikkust tõstvaid mänge – lean, et saaksin mitmeid neist ka Eestis kasutada. Kõige huvitavam oligi eri rahvustega suhtlemine ja nende olukorra kohta õppimine, näiteks sain häid ideid sloveenlastelt. Rahvuslikud erinevused tulid ka välja ning interkultuurne õhtu oli üks toredaim õhtu projektis.
Kuidas mõjuta keskkond, Sinu rahvuskaaslased ja projektil osalejad Sinu kogemust?
Välismaalased olid kõik imelised ja positiivsed, kõigiga ei jõudnud küll suhelda, kuid enamusega sain väga hästi läbi, eriti toakaaslastega. Kõik kutsusid külla ja lubasid ka tulevikus koostööd teha. Ümbritsev füüsiline keskkond oli ka super, hostel oli väga esteetiline ning Novoli küla oli armas. Korraldajad olid toetavad ja hea kommunikatsiooniga.
Kas Sa kavatsed tulevikus olla projekti temaatikaga seotud?
Kindlasti, olen kogu aeg seotud aktivismiga erinevatel rinnetel ning see projekt andis häid kontakte ning ideid teistelt organisatsioonidelt. Sain parema aimduse, millistes riikides on õigustega halvem olukord ja millistes parem, ning kuidas me saaksime ka sinna jõuda, kus nt on Malta ja Hispaania praegu.
Kas Sa soovitaksid sarnasel projektil osalemist ka sõbrale, tuttavale ja pereliikmele?
Jah, kindlasti, see on hea võimalus avardada maailmapilti, tutvuda teise riigiga ja inimestega samast valdkonnast.
Kas tunned, et soovid veel midagi öelda?
Soovin tänada projekti korraldajaid, see oli väga hästi organiseeritud, ning oli imetlusväärne kuidas samaaegselt said nad hakkama ka ühe itaalia noorte grupiga tegelemisega. Hosteli personal oli ka imeliselt lahke.
Intervjuu Raul Toomiga
Palun tutvusta ennast lühidalt.
Ma õpin Tallinna Teeninduskoolis kokaks, töötan hetkel pastakokana restoranis Vapiano. Olen 18 aastane ja elan Tallinnas. Oma vabal ajal ma peamiselt käin sõpradega väljas või mängin kitarri. Olen suur reisihuviline ja mulle meeldib tutvuda uute inimeste ja nende kultuuridega. Olen jutukas, sõbralik ja isiklikult arvan, et tark ka.
Mis oli projekti temaatika ja eesmärk?
Projektil me tegelesime erinevate harjutuste ja töötubadega. Proovisime leida lahendusi LGBT ühiskonnaga seotud probleemidele, jagasime oma kogemusi sel teemal ja mängisime mänge, mille käigus õppisime üksteist paremini tundma.
Millised nägid välja Teie päevad?
Päev algas hommikusöögiga kell 08:00, millele järgnes energizer ehk mingi harjutus, mis kõik korralikult üles äratas. Seejärel tulid töötoad, mis kestsid tavaliselt kuni kella 12-ni, vahel kauem. Kell 13:30 algas lõunasöök, mis kestis kuni kella poole 4-ni. Siis jätkasime töötubadega kuni kella 7-ni umbes. Kell 20:30 algas õhtusöök ja peale seda oli meil vaba voli teha mida tahtsime. Töötubade vahelt saime ka 10-15 min vaba aega puhkamiseks. 1 töötuba sisaldas ka linnas ringi liikumist, mille käigus avastasime ümbruskonda.
Millise tunde ja emotsiooni jättis projekti Sinule?
Projekt pani mind nägema maailma suurema pildina kui enne projekti nägin. Tunnen, et mu silmaring on märgatavalt laienenud ja ma olen õnnelik, et kohtusin seal projektil imeliste inimestega.
Mis oli Sinu kõige suurem õpimoment projekti vältel? Mille osas said targemaks?
Õppisin, millised on LGBT ühiskonnad ja organisatsioonid teistes riikides ja milline olukord seal on. Tutvusin teiste inimeste teemakohaste vaatenurkadega. Sain palju teada ka nende kultuuri ja iseloomude kohta. Kultuuriõhtul tutvusin ka nende toitumistavadega.
Kuidas mõjuta keskkond, Sinu rahvuskaaslased ja projektil osalejad Sinu kogemust?
Projekti keskkond oli selleks igati soodne. Rahvuskaaslastega sain läbi enne reisi, reisi ajal ja saan ikka veel läbi. Teistest riikidest tulnud inimesed aitasid väga palju kaasa ja lõid meeldiva atmosfääri.
Kas Sa soovitaksid sarnasel projektil osalemist ka sõbrale, tuttavale ja pereliikmele?
Soovitaksin küll, sest sellised projektid on väga harivad ja silmaringi laiendavad. Nendel kohtab väga huvitavaid inimesi, keda sa igal pool ei kohta. Soovin tänada Avatud Ühiskonda, et mu sellele projektile valis ja loodan, et mul tekib neid võimalusi veel tulevikus.
Intervjuu Kairiin Suminiga
Palun tutvusta ennast lühidalt.
Minu nimi on Kairiin, olen 17-aastane ning õpin Kadrioru Saksa Gümnaasiumi 11. klassis. Mulle meeldib avastada uusi kohti, kultuure ja tutvuda uute inimestega.
Mis oli projekti temaatika ja eesmärk?
Projekti vältel tegelesime vähemusgruppide tagakiusamis probleemiga. Põhiliselt rääkisisime LGBT teemadel, aga leidsime aega ka rääkida immigrantidest ja puuetega inimestest.
Millised nägid välja Teie päevad?
Päev algas kella kaheksast, kui kuue-, viie- või neljaliikmelistes tubades äratuskellad plärisema hakkasid. Hommikusöök oli üpris kesine ning kehtis põhimõttel kes ees see mees. Päeva jooksul tegime erinevaid enegizereid ja team buildinguid. Päeaval, kuskil kella 13-16 pidasime siestat. Kui kõik teised kasutasid seda aega, et päikse eest peitu pugeda, siis mina läksin ja viskasin end hotelli ees olevale pingile pikali ja nautisin lõunamaa päikesekiiri. Ühel õhtul toimus ka kultuuriõhtu, kus kõik osalevad maad tutvustasid enda traditsioonilisi sööke ja jooke, millele järgnes pidu, kuhu tulid ka kohalikud inimesed. Projekti jooksul kahjuks väljasõite ei toimunud, kuid üks hommik oli vaba, kus anti meile aega minna ja sõita Leccesse.
Mis oli Sinu kõige suurem õpimoment projekti vältel? Mille osas said targemaks?
Kindlasti õppisin juurde teiste maade traditsioonilisi sööke ja jooke, kahjuks oli kultuuriõhtu jaoks ainult üks õhtu ning seetõttu ei saanud ükski osalev maa enda kultuuri ja traditsioone lähemalt tutvustada. Itaalia kohalikega ja loodusega puutusime palju kokku ning see tekitas minus tahtmise kindlasti uuesti Itaaliasse minna.
Kas Sa kavatsed tulevikus olla projekti temaatikaga seotud?
Otseselt ei ole plaanis selle temaatikaga seotud olla, aga kindlasti aitas see projekt mul paremini oma vaatenurka vähemusgruppidest kujundada.
Kas Sa soovitaksid sarnasel projektil osalemist ka sõbrale, tuttavale ja pereliikmele?
Kindlasti soovitan projektidel osalemist kõigile. See on hea võimalus näha maailma ja tutvuda uute inimeste ja kultuuridega.
Kas tunned, et soovid veel midagi öelda või jagada?
Soovin kindlasti tänada Rynaldo Puuseppa, kes mulle sellist võimalust on tutvustanud. SUUR AITÄH!
