01.03.2018-08.03.2018 toimus Türgis, Adanas, noortevahetus teemal:”Saving the world through renewable energy!”

Rahvusvaheline noortevahetus on erinevatest Euroopa riikidest pärit noortegruppide omavaheline koostööprojekt, mis on välja töötatud ja ellu viidud noorte poolt ning kus tegeletakse noorte jaoks oluliste teemadega. Noortevahetusel osalesid Türgi, Kreeka, Itaalia, Saksamaa, Poola, Portugali ja Eesti osalejad. Kokku osales noortevahetusel 30 noort. Noortevahetuse eesmärk oli paremini tundma õppida teisi kultuure ja samal ajal teadvustada ühiskonnas eksisteerivat ületarbimist ja taastuvate energiaallikate efektiivsemat kasutamist. Projektil tehtud piltidega on võimalik tutvuda meie Facebooki lehel. 

Intervjuu Karoliine Aus’iga

Karoliine, palun tutvusta ennast põgusalt?

Minu nimi on Karoliine, olen 19. aastane pärit Pärnust ning õpin Viljandi kultuuriakadeemias kultuurikorraldust. Mulle meeldib tegeleda projektide kirjutamise ja läbiviimisega, ajakirjanduse ning fotograafiaga. Isikuomadused, mis aitavad mu huvidele kaasa, on loomingulisus, avatus ning tuhin uute praktiliste teadmiste vastu.

Mis oli projekti temaatika ja eesmärk?

Karoliine Aus: Meie tegelesime taastuvenergia lahtisõnastamise ning tutvusime erinevate näidetega projektiriikidest, osati ka mõtlesime välja uusi ideid. Teine probleem mida samuti mitmel korral käsitlesime oli taaskasutus üleüldiselt. See on teema, millele saab kaasa aidata ka ilma eelarve ja suure meeskonnata. Näiteks prügi sorteerimine, pudelite tagastamine, kilekottide mittekasutamine jne.

Millised nägid välja Teie päevad?

Karoliine Aus: Algas hommikusöögiga, mis kestis kella kümneni. 10.30 alustasime töötubadega, mis kestsid kuni õhtul kuueni enamikel päevadel. Loomulikult olid vahel ka pausid. Kahel päeval oli meil pärastlõuna vaba, et tutvuda kohaliku kandiga ning valmistada ette oma ettekandeid kas riigi taastuvenergiast või kultuuriõhtuks.
Kell 19 umbes oli õhtusöök ning kell 21 hakkas kultuuriõhtu, igal õhtul tutvustati 2 riiki.
Majast väljaspool tegevused olid linna orienteerumismäng, kus tuli küsimustele vastata; päikesepaneeli tootja külastus; teemakohaste flaierite jagamine.

Millise tunde ja emotsiooni jättis projekt Sinule?

Projekt jättis väga positiivse mulje, kõik osalejad olid väga kompetentsed ja pädevad projektiteemas ning isegi kui oli inimesi, kes teemat ei valdanud, olid projekti lõpuks ka nemad kõvasti targemad.
Ka seltskond oli väga põnev ning sõbralik, kultuuriõhtud olid tõesti õpetlikud ning silmaringi avardavad.

Mis oli Sinu kõige suurem õpimoment projekti vältel? Mille osas said targemaks?

Kindlasti sain targemaks, eriti just statistika poole pealt, sest teemat olin õppinud varasemalt ka gümnaasiumis kuid mitte eri riikide näidetel. Projektis osalevate rahvustega olin enamikega ka varemgi kokku puutunud, osad kinnitasid ning osad lükkasid varem tekkinud stereotüüpe ümber. Kultuuride osas kindlasti sain targemaks ja just eriti vaba suhtluse käigus kohvipausidel nt.

Kuidas mõjuta keskkond, Sinu rahvuskaaslased ja projektil osalejad Sinu kogemust?

Karoliine Aus: Kuna teadsin Eesti tiimist ainult üht inimest enne projekti, siis ei teadnud mida täpselt oodata. Kuid juba lennujaamas, kus kokku saime, oli suhtlus meeldiv ning saime kiiresti lähedasteks. Mingeid probleeme reisi jooksul ega pärast ei olnud. Kõik tiimikaaslased olid väga agarad ja valmis ülesandeid viisakalt jaotama ning täitma.

Kas sa kavatsed tulevikus olla projekti temaatikaga seotud?

Karoliine Aus: Kuna õpin kultuurikorraldust siis see ongi minu tulevik. Noortevahetusel osalemine kindlasti andis uue idee, et tahaksin kunagi sarnase asjaga tegeleda, et kirjutan just Erasmus+ projekte ning osaleksin hea meelega neil ka rühmajuhina.

Kas Sa soovitaksid sarnasel projektil osalemist ka sõbrale, tuttavale ja pereliikmele?

Loomulikult, sest 1) võimalus reisida 2) tutvuda korraga mitme kultuuriga, mitte ainult selle riigi kultuuriga, kuhu lähetus toimub 3) uue teema õppimine looval viisil.

Intervjuu Aet Poolma’ga.

Aet, palun tutvusta ennast lühidalt?

Minu nimi on Aet Poolma. Ma õpin Kose Gümnaasiumi 12.klassis, seega olen hetkel 18-aastane. Ma elan Vaidas, Rae vallas. Minu suurimaks plussiks on minu mõistmine asjadest teise nurga alt. Lisaks sellele olen töökas ning äärmiselt enesekindel inimene. Mulle meeldib laulda ning filme vaadata.

Millega te projekti vältel tegelesite ja mis oli mainitud tegevuste eesmärk?

Aet Poolma: Projekti vältel sain abistada projekti korraldamist läbi flaierite jagamise ning avanes võimalus tutvuda Adana linnaga. Lisaks osalesin erinevates töötubades, kus sain valmistada projektiga seoses olevaid esitlusi. Meie projekti eesmärk oli teha arutada taastuvat energiaallikate üle, näidata, miks üks või teine viis on parem jne.

Millised nägid välja teie päevad?

Aet Poolma: Läksime grupiga bussiga Lätti ja sealt Ukrainasse. Ukrainas olime ligikaudu 6 tundi ja sealt läksime edasi Istanbuli. Istanbulist läksime 4 tundi hiljem Adanasse, mis oli meie sihtpunkt. Esimesel päeval lubati meil puhata ja kuna olime nii kaua reisinud, siis magasime kogu päeva maha. Järgmisel päeval tutvustasime ennast teistele ning tutvusime veidi keskkonnaga ning teiste inimestega. Kolmandal päeval pidime vastama linnaga seotud küsimustele. Kuna pidime küsimustele vastuseid leidma linna pealt, siis saime samal ajal linnas ringi vaadata. Ôhtul tutvustasid türklased oma kultuuri. Jägmisel päeval olid meil töötoad ning õhtul tutvustasid kreeklased ja poolakad oma kultuuri. Sama oli ka järgneval päeval, kui õhtul tutvustasid oma kultuuri itaallased ning sakslased ja järgmisel päeval tutvustasime meie ning portugaallased. Peale esitlust tulid inimesed ja ütlesid meile, et meil oli kõige parem esitlus. Hotelli juurest umbes 1km kaugusel asub kaubanduskeskus, milles on tavalised riidepoed nagu H&M ja ZARA, aga ka põnevad toidukohad nagu KFC ja Pizza Hut. Meile anti piisavalt vaba aega suveniiride ostmiseks ning vaatamisväärsuste vaatamiseks. Hotellist umbes 800 meetri kaugusel asub mošee, väga ilus ning massiivne. Tagasi tulime samamoodi. Türklased on väga lahked ning abivalmid, aga minu meelest ka kavalad ning veidi ehk kahtlased.

Millise tunde ja emotsiooni jättis projekti Sinule?

Aet Poolma: Minule väga meeldis näha teist kultuuri ja tutvuda uute inimestega.

Mis oli Sinu kõige suurem õpimoment projekti vältel? Mille osas said targemaks?

Aet Poolma: Mind kui indiviidi on väga raske üllatada, kuid projekti vältel sain palju uut teada. Vähemalt tean nüüd, kuidas Türgis või muudes idamaistes riikides käituda. Lisaks meeldib mulle portugaalste kultuur, koos oma põlevate jookide ning ebatavaliste traditsioonidega.

Kas tunned, et soovid veel midagi öelda või jagada?

Aet Poolma: Mina tahan tänada MTÜd Avatud Ühiskond, kes kõikidele küsimustele vastas ning iga probleemi esile kerkimist sai vältida.

 

Intervjuu Lizan Koiduste’ga

Palun tutvusta ennast lühidalt?

Olen Kose Gümnaasiumi 12. klassi õpilane Lizan.

Mis oli projekti temaatika ja eesmärk? 

Lizan Koiduste: Tegemist oli väga mitmekülgse projektiga, kus teemaks oli energia kasutamine eri riikides. Projekti käigus arutasime seda, kuidas erinevad energiatüübid mõjutavad maailma ning rääkisime mida see endaga kaasa toob. Lisaks külastasime kohalikku energiakeskust, tegime veidi teavitustööd kohalikus pargis, kus jagasime laiali flaiereid ja kõndisime plakatitega ringi. Tahtsime inimestele mõista anda kui mõtlematult raisatakse energiat. Loomulikult oli meil võimalik õppida tundma sealset linna ning kultuuri.

Millised nägid välja Teie päevad?

Meie päevad olid vägagi sisukad. Muidugi anti piisavalt ka vaba aega, et saaksime kohalikus linnas ringi käia.

Millise tunde ja emotsiooni jättis projekti Sinule?

Kuna ma ei ole varem Türki reisinud, siis esmamulje oli kohutav. Ehmatas ära küll, sest sealne kultuur on täiesti teine, ma ei ole harjunud nägema kalašnikovidega turvamehi, isegi kaubanduskeskustes olid turvakontrollid, muidugi sealsed inimesed on eestlastega võrreldes tunduvalt avatumad.
Sain siiski esialgsest ehmatusest üle, mõne päevaga suutsin ära harjuda ja mulle hakkas väga meeldima. Sealsed inimesed olid äärmiselt sõbralikud ja head suhtlejad.
Projekt ise jättis mulle suurepärase mulje, sain oma teadmisi värskendada ja loomulikult suhtlusoskus paranes märgatavalt. Kohati olen kompleksides inglise keelega rääkimise osas, sest ma ei ole endas kindel. Projekti jooksul aga tundsin ennast üsna vabalt ja ma ei kartnud suhelda inimestega võõras keeles, sain enesekindlust juurde.

Mis oli Sinu kõige suurem õpimoment projekti vältel? Mille osas said targemaks?

Teema osas sain pigem lihtsalt oma teadmisi värskendada. Antud teema on meil geograafia tunnis korduvalt läbi käinud. Küll aga sain targemaks teiste kultuuride ja traditsioonide kohta väga suurel määral. Õppisin hindama rohkem ka Eestit.

Kuidas mõjuta keskkond, Sinu rahvuskaaslased ja projektil osalejad Sinu kogemust?

Leian, et teised osalejad olid väga mõistvad ja head suhtlejad. Kõik olid osavõtlikud ja meeldivad, mistõttu tundsin ennast mugavalt teiste seas. Üldine meeleolu oli väga hea.

Kas Sa kavatsed tulevikus olla projekti temaatikaga seotud?

Otseselt ei plaani antud teemaga süvitsi tegelda, küll aga jätsin meelde sealseid teadmisi ning arvestan sellega. Teatud määral mõjutab projekt minu otsuseid tulevikus ning arvan, et suudan nüüd olla arvestavam, tänu teadmistele.

Kas Sa soovitaksid sarnasel projektil osalemist ka sõbrale, tuttavale ja pereliikmele?

Soovitaksin sellist projekti kõigile, kes vähegi on huvitatud teistest kultuuridest ja sooviks oma rutiinsele elule vaheldust. Näiteks see linn, kuhu meie sattusime- sinna ilmselt tavaturistid ei satu ja ma ei oleks ise iial selle peale tulnud, et sellisesse kohta minna. Lisaks igasugune suhtlemine tuleb alati kasuks. Projekt oli igati kasulik!

Intevjuu Marko Lepik’uga.

Marko Lepik: Mu nimi on Marko ja ma olen 18 aastane, ma elan Kose-Uuemõisa alevikus. Ma õpin Kose Gümnaasiumis. Mu huvideks on fotograafia ja videote tegemine. Ma olen väga sotsiaalne, abivalmis ja nutikas. Projekt oli inspireeritud käesolevast energia kriisist. Sellele otsiti lahendust läbi taastuvaenergia. Lahendusi leiti värvikatel meetoditel ja sõnumi jagamisega.Päevad koosnesid workshopidest ja kultuuriõhtutest. Toimus ka väljasõit kohaliku päikesepaneele tootvase firmasse. Lisaks oli ka üritus, mis toimus väljaspool hotelli, mille käigus saime tutvuda Adana linnaga. Mulle projekt väga meeldis ning leian, et tegemist on ainukordse kogemusega mida soovitan ka sõbrale!

Leave a Reply